22. okt 2007

Sügiskoerus

Pühapäevahommikune sügiskoerus sai meil Elsiga tõepoolest ka teoks. Hommik oli külm, aga selge, kuiv ning päikeseline.
Kutsasid oli palju ning Elsil pole seesuguse elevuse vastu kunagi midagi olnud. Sõber Remus ka juba ootas kui me kohale jõudsime. Nemad olid tulnud koerust tegema lausa kambakesi.
Ega suurt sisse elada aega antudki, pisteti aga kiip ümber käe, ja pandi oma järjekorda ootama. Vahetult enne rajale minemist pisteti pihku ka kaart. Mina ei tea, kuidas teistega, aga isiklikult hoidsin orienteerumise kaarti esimest korda peos. Ilmselt oli see nii siiski paljudel, sest I punkti leidmine oli enamikule tõeline peavalu - eks ikka seepärast, et hoopis valest kandist otsisime. Kuidagi aga saime järje peale...

Läbitavaid punkte oli kokku 9, neist viies tuli midagi ka teha. Kuna ülesanded olid väga lahedad, siis ma kohe pean neid siin kirjeldama:
1. Elsi pidi püsima märgitud ruudukeses ning mina pidin jooksma ümber ~5 m kaugusel asuva põõsa, nii, et Elsi vahepeal sammugi üle joone ei tõsta. Vat siis. Elsi tuleb ju nagunii mulle järgi või vähemalt tõstab ringi nuuskides käpad üle joone kui ma põõsa poole lippan, kindel see! Ruudu sisse puistatud vinkutükikesed ei andnud oma efekti, Elsi napsas paar esimest ära ja edasi otsimise asemel pani mulle kohe järele. Jätsin siis talle terve vinkukoti, et tal ahvatlust oleks pisut pikemaks ning tormasin nii kiiresti, kuis sain, ümber põõsa. Jee, Elsi oli jõunud nahka panna enamiku vinkudest, aga õnneks siiski mitte kõiki. Nii jäi meil miskit ikka järgmisteks etteasteteks ka.
2. Elsile anti nuusutada ühte topsi, kus oli mingi "aine" sees. Siis viidi meid edasi, kus oli 5 topsi, millest ühes pidi olema sama "ainet". Mina pidin Elsi nuuskimise pealt ütlema 15 sek jooksul, millises. Olin väga skeptiline, sest me pole eales midagi sellist teinud. Aga mingil kombel läks meil kohe esimest korda õigesti!
3. See oli see ülesanne, kus ma ka abi vajasin. Õnneks juhtus ka Remus oma seltskonnaga olema samal ajal samas punktis ning Kätlin tuli mulle lahkelt appi. Ülesanne oli nimelt selline, et ühe suure kolmnurga sees oli tibatilluke kolmnurk. Koer pidi seda oma käpaga puutuma, samal ajal kui omanik on suurest kolmnurgast väljas. Proovisime nii, et Kätlin hoidis seni Elsit kinni, kuni mina viisin väiksesse kolmnurka maiuse. Läksin ise seejärel teisele poole kolmnurka ja kutsusin Elsi maiustama. Muidugi napsas ta vinktüki sealt ära, käpaga märki ei puutunud ja vudis minu juurde. Proovisime veel. Panin seekord väiksemaid maiusetükke, aga mitu. Käskisin Elsil otsida. Ta võttis jälle kõik tükid nii ära, et käpaga märklauda ei puutunud, aga ma tegin näo nagu seal oleks veel vinkutükikesi ja käskisin edasi otsida. Nii ta siis tuias seal ringi ja astuski otsimise kestel ka märklaulae. Juhhuu! Tänud Kätlinile abi eest!
4. Nüüd pidin mina kriipsu taga seisma ja Elsi tiiru ümber põõsa tegema. Kahmasin Elsi sülle ja tegin vinkutükkidega ringi ümber põõsa - lootuses, et Elsi läheb järjest igale tükikle järele ja jõuabki ringiga minu juurde tagasi. Ei ühti. Napsas paar esimest ära ning tuli minu juurde tagasi - paraku samalt poolt. Katsusin siis ise kriipsu taga olleks visata tema nähes vinkutüki põõsa taha ning siis teiselt poolt ta enda juurde meelitada. See õnnestus meil teisel katsel. Kõik vinkud olid otsas... aga 1 katse veel.
5. Õnneks oli viimane punkt enne finishit selline vahva, kus meile anti suur mahlane (loe: rasvane) pihv ning ülesanne seisnes selles et me Elsiga pidime seisima teine-teisel pool ~1 m kaugust jooneriba ning mina pidin talle pihvi viskama (tükke või terve, vabal valikul) ning koer pidi selle õhust kinni püüdma. Viienda tüki püüdis Elsi õhust kinni, misjärel lasin tal maiustada ka kogu ülejäänud pihvitükiga ning jõudsimegi lõppu.

Väga mõnus hommikupoolik oli!
Kokkuvõte üritusest korraldajate poolt siin: http://www.koerus.ee/blog/Sugiskoeruse-tulemused

Koerust tehes me midagi jäädvustanud (meie start on jäänud vaid reporteri klipile!), Elsi põõnas aga õiglast pühapäeva-lõunast und peale üritust nii mõnusalt nagu piltidel näha...