Mõnusat aastavahetust!

Elsist ei ole ammu-ammu kuulda olnud, kuid see ei tähenda sugugi, et ta päris mõnusat elu ei elaks. Me harrastame ikka sagedasti maale-sõitmist, mis tähendab ju pikki jalutuskäike ning lõputut jahipidamist. Noist tegevustest tuleb ka Elsi endiselt hea füüsiline vorm. Sügisel käis Elsi väisamas Leedu ja Läti näitusi, esimest nendest väga edukalt, mistõttu edaspidi meil sinna enam asja pole. Vaid Lätist on see ainumas puuduolev edukas võistlustulemus saamata ehk et uuel aastal kuulub see ühe tegevusena meie plaanide sekka. (Sellega seoses meenub mulle, et ma kirjutasin Kristile Elsi Läti-näituse kogemusest meilitsi, peaks selle üles otsima ja ka siia blogisse panema - saavad teised ka lugeda, mida põnevat näitustel kogeda võib.) Trennis pole Elsi saanud kuigi sagedasti käia. See pole üldse tema süü. Perenaine ei oska ennast kõigi vajalike tegevuste vahel hästi jagada. Võib aga loota, et vastu kevadet läheb asi tiba paremaks, vähemalt mõneks ajaks.
Pühadeperioodil trotsis Elsi koos Candyga, väikesed valged koerad nagu nad on, sopast elu-olu õues, mistõttu iga pikem olemine sääl tipnes vanniga ning see omakorda vaipadel-pesas püherdamise ja omavahelise müramisega. Kuniks nad kustuvad ehk diivanisse kerra keeravad (maal on see ihaldatud hüve lubatud), ei pea vist lisamagi, et ülirahulolevalt! Nagu siin:

Selle pildi allkirjana soovivad Elsi ja Candy kõigile MÕNUSAT AASTAVAHETUST JA PALJU HÄID SOOVE ALGAVAKS AASTAKS!!!
Ühe väikese pildimeenutuse teen veel, so jõuluõhtust, kui koerad vaheldumisi inimestega kinke välja teenisid. Elsi hoidis juba vanema prouana pigem tagasihoidlikku profiili, Candy aga oma lapselikku rõõmu kingitustest tagasi ei hoidnud ja tegi kogu tralli täies mahus kaasa (nagu teisedki pere noorliikmed Maari ja Roosi).